Mione

“Sa näed vaimusilmas kogu oma ülejäänud elu – sa ei leia kunagi kedagi, kellega tahaksid seotud olla, sest keegi pole tema. Sa sured üksi. Saja kassiga. Igal pool su ümber on laudadel ja kappidel vaasid kuivanud roosidega. Seinas on südametega tapeet. Ja sind ootab üks väga õnnetu elu. Praegu, isegi kui sa mõtled, et tulevik võib helde olla, ei usu sa seda.

Nutad, kuna tead, et nüüd on kõik läbi. Et nüüd, kui tead tõtt, ei saa sa enam kunagi õnnelik olla. Ja see valu ei kao enam kunagi.

Vaidlesid talle alati vastu, kui ta ütles, et sa teda armastad. Sest sa uskusid, et see on tõde, kuna armastust pole olemas ja kui oleks, siis ei pälviks tema seda sinult. Viimastel kuudel tahtsid talle iga päev öelda, et sa teda armastad, aga sa oled ju Mione – sa ei ütle kunagi kellelegi, mida sa sisimas tunned. Kuid tema nägi sinust läbi. Sa alahindasid teda mõõtmatult.

Kui ta lõpu lähenedes rääkis, et sa unustad ta varsti pärast lahkumist, uskusid, et just nii see läheb.. Ja vaata, läks hoopis vastupidi. Pagan võtku seda maailma ja tema huumorimeelt!

Kõige tähtsam oli see, et ta oli su sõber, su tugi, su kõik. Sellepärast armastad sa teda. Sest ta seisis alati su eest, hoolis sinust, nägi ja tundis sind, ei lasknud sul ennast petta.”

------------------------------------------------------

Ma armastan seda teksti ja ma pean selle säilitama.